Spetsialistid kinnitavad, et suurtes kogustes kohvi joomine ei suurenda südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski. Paljud inimesed armastavad hommikul juua tassikese kohvi, mõned eelistavad päeva jooksul seda aromaatset jooki korduvalt nautida. Varem hoiatasid meedikud sageli, et kohvi joomine ja seda eriti suurtes kogustes, võib tervisele, ning seda esmajoones südamele, halvasti mõjuda. Nüüd aga kinnitavad USA ja Hispaania teadlased, et selle pärast ei ole vaja muretseda.

Vastavalt laiaulatuslikele uuringutele, mille viisid läbi Harvardi ja Madriidi ülikoolide spetsialistid, ei põhjusta sage ja pikaajaline kohvi joomine suuremal osal inimestest süda-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski suurenemist. Tuleb märkida, et siin käib jutt tavalisest kohvist, mis on valmistatud filtriga kohvimasinas. Lahustuva kohvi või espresso-kohvi mõju inimorganismile pole tänaseni veel lõpuni uuritud.

Ameerika Meditsiiniassotsiatsiooni ajakirja viimase numbri teatel on meedikud vähemalt 20 aasta jooksul uurinud 128 tuhandet naist ja meest. Väljaande andmetel tegid teadlased kindlaks, et suured kohvisõbrad on ka suuremad suitsetajad ja alkoholipruukijad. Nii näiteks pooled naistest ja 30% meestest, kes jõid vähemalt kuus tassitäit kohvi päevas, suitsetasid ja tarbisid alkohoolseid jooke ning võtsid aspiriini tunduvalt rohkem kui need, kes olid kohvi tarvitamisel tagasihoidlikud või ei joonud seda üldse. Seejuures jõid kirglikud kohvimaanid harvem teed, tarvitasid vähem vitamiine ega pööranud spordile suuremat tähelepanu. Niisiis jõudsid spetsialistid järeldusele, et just sigaretid ja alkohol on südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise peamisteks riskifaktoriteks. Seega ei sõltu infarkti tekkimise oht joodava kohvihulga kogusest.

Veel samal teemal