Formosa Lung Ching (Draakoni Kaev) - Taiwani roheline tee

Pakend: 50g pakendis

Lung Ching (draakonite kaev või draakoni kaev) – kõige kuulsam Hiina roheline tee. Lung Chingi valmistatakse erinevates Hiina provintsides, kuid arvatakse, et see «põlvneb» Zhejiangi provintsist ja valmistati esmakordselt teelehtedest, mis korjati Xi Hu järve lähistelt kloostri istandustelt. Seega valmistatakse kõige paremat Lung Ching teed just selles piirkonnas ja nimetatakse Xi Hu Lung Ching . Selle tee, nagu ka kogu ümbruse nimi, kus see kasvab, on seotud legendiga, vastavalt millele inimesed, kes kaevasid siin kaevu, leidsid maa seest suure draakonikujulise kivi. Taiwani Lung Ching (Taiwani vana nimi on Farmosa) erineb Hiina teesordist suuremate lehtede ja küllastunuma maitsega.
Lung Ching kuulub kevadteede hulka , mille puhul on kõige hinnalisem nende pungade varajane korje, millel on lehed oma nina juba pungadest välja pistnud. Kõiki operatsioone teostatakse käsitsi, need nõuavad suuri kogemusi ja ettevaatlikkust. Noorte õrnade teelehekeste sorteerimise, kokkukeeramise ja kuivatamise protsessist tuleb täpselt kinni pidada. Kõrgesordilisest Lung Chingist saab läbipaistva tee, millel on smaragdikarva õrn värv, orhidee tugev aroom ja värske küllastunud maitse. On mikroobide- ja vähivastase, toniseeriva ning immuunsüsteemi tugevdava toimega.
Lung Ching tee maitse ja ilu nautimiseks kasutatakse läbipaistvaid pokaale. Tee valatakse üle ligikaudu 85°C veega ja kaetakse kaanega, mis võetakse tee «lämbumise» vältimiseks ühe minuti pärast ära. Lung Ching teega tuleb peenetundeliselt ümber käia. Unikaalse aroomi säilitamiseks ei tohi seda tugevalt keeta ning maitse nautimiseks tuleb seda juua aeglaselt, väikeste lonksudega. Kuid need, kellel polnud tee valmistamisele kulutatud ajast ega tähelepanust kahju, saavad selle eest täiel määral tasutud, mitte ainult teejoomise ajal, vaid ka pärast seda. Tee jätab suhu kordumatu aroomi ja magusa «maitse meenutuse».

Formosa Pi Lo Chun – Taiwani Pi Lo Chun «Kevade smaragdist spiraalid»

Pakend: 50g pakendis

See roheline tee on pärit Zhejiangi provintsist. Tavaliselt korjatakse seda hommikul kella 5-st kuni kella 9-ni, kella 9-st kuni kella 15-ni sõrmitsetakse ja sorteeritakse, alates kella 15-st õhtuni kuivatatakse ja samal ajal keeratakse lehed käsitsi kokku. Öö saabudes on tee juba valmis. Pi Lo Chunil on kordumatu, peaaegu mesine aroom, teelibled on keeratud peenikesteks spiraalideks, lehekesed on mõlemalt poolt kaetud õrnade udemetega. Teest valmistatud tõmmisel on läbipaistev, smaragdikarva õrn värv, tugev aroom ja värske, külluslik maitse. Sellel teel on suurepärane toniseeriv toime. Tee toetab energeetilist toonust ja alandab kolesteriini sisaldust veres. Pi Lo Chuni Taiwani variandil on väiksemad lehed ja magusam tõmmis. Selle tee valmistamiseks sobivad ainult noored teelehekesed ja pungad. 50000 – 60000-st sellisest lehekesest ja pungast saab kõigest ühe kilogrammi valmis teed, millega on seletatav ka selle kõrge hind.

Selle tee nime saab tõlkida kui «kevade smaragdist spiraalid» või «smaragdsinine kevad». Erinevad tõlkevariandid ei ole tingitud mitte ainult hieroglüüfilisest alltekstist, teemassi välimusest, vaid ka rahvapärimustest. Roheliste teede ravijõud on teede nimetustes alati erinevalt peegeldunud. Nii saab Pi Lo Chuni teed mõista ja tõlkida erinevalt, saades teada ühe Hiina rahvapärimustest. Elas kord Dun Tin Hu järve läänepoolsel kaljusel kaldal Pi Lo nimeline talutüdruk. Tal oli lummav hääl, ja kui see kõlas, tundus, et loodus ümberringi jäi tema laulmist või juttu kuuldes vait. Tema laul puudutas A Sian nimelise mägedes oma sõjakunsti harjutava nooruki südant. Juhtus nii, et tüdruku häält kuulis ka järve peremees, Veedraakon. Kuulas ja otsustas neiu endale naiseks võtta ning hakkas ümberkaudsete külade elanikele peale käima, et need talle tüdruku naiseks annaksid. Inimestel oli väga kibe seda kuulata. Inimeste kannatusi nähes otsustas julge nooruk draakoniga võitlusesse asuda.

Draakon sai nooruki odast surma, kuid ka A Sian suri saadud haavadesse, ja tema hing hõljus maa ja taeva vahel. Toodi siis A Siani hingetu keha Pi Lo majja. Miski ei suutnud kangelast elule tagasi tuua. Meeleheitel tüdruk lahkus talvisest unustusest ärkavatesse kevadistesse mägedesse ja sattus kohta, kus tema armastatu oli veekoletisega võidelnud. Just sellel ajal tärkasid seal teepõõsaste esimesed smaragdrohelised lehekesed. Neid nähes tundis Pi Lo, et A Sian vajab nende teepõõsaste jõudu. Korjanud mõned teelehed, peitis Pi Lo need oma rinnale ja tormas tuulena koju tõmmist valmistama. Sellest päevast alates valmistas ta kuu aja jooksul igal hommikul teed, mis taastas esialgu A Siani keha ja seejärel tunded. Kui A Sian muutus tugevamaks, istutas ta koos Pi Loga teepõõsad majale lähemale ja hakkas nende eest hoolitsema, koristades igal varakevadel teesaagi, mida hakati rahva seas unustamatute sündmuste mälestuseks nimetama Pi Lo Chun – Kevade Tärkav Rohelus.